Pidula ajalugu

Pidula mõisahoone ehk härrastemaja (Herrenhaus) on umbes 300 aastat vana. Aastasadade vältel on mõisa ehitatud ja laiendatud mitmel korral.  Härrastemaja peamine osa on ehitatud pärast Suurt Põjasõda 1720ndatel. Peafassaadi uuendati 19. sajandi teisel poolel. Samal ajal, kui valitsejamaja (Herberge) ehitati. Valitsejamaja keldri sissepääsu ühte kivisse on märgitud ehitusaasta: 1858.

Mõisahoone ehitajaks oli Matthias Christoph von Stackelberg. Hiljem, 18. sajandi lõpul, läks mõis abielu kaudu üle von Tollidele, kelle käest see natsionaliseeriti pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal.

Üle 50 aasta töötas mõisas Pidula algkool, seda kuni 1970ndate alguseni. Kooli juhatajatest tähtsaim oli Jakob Laul, tuntud kultuuritegelane ja muusikamees. Sakslaste okupatsiooni  ajal (1940. a.) oli Jakob Laul – nii räägitakse – avaldanud arvamust, et Saksamaa kaotab sõja. Pahatahtlik naaber käis seda okupatsioonivõimule kaebamas, mille tagajärjel Jakob Laul vahistati ning lasti Kuressaare lossi hoovis maha.

Pärast kooli sulgemist läks mõis käest kätte kuni 1997. aastani, mil selle omandas OÜ Pidula Mõis. Firma eesmärgiks on arendada Pidulast kvaliteene maaturismi keskus. Hetkel on täielikult renoveeritud Valitsejamaja, milles on üks saal, kuus numbrituba ning õlle- ja veinikelder.