Park

Pidula mõisa peahoonet ning hiljuti restaureeritud, 1858. aastast pärit valitsejamaja, ümbritseb viie hektari suurune kaitsealune park, mis loodi 19. sajandi keskel ning kus kasvab palju haruldusi. Nendest tähtsaim on kolmeteist haruga suur pärn (Tilia Europea).See on istutatud umbes 150 aastat tagasiRichard von Tolli poolt. Praeguseks on aga säilinud 12 haru, kuna üks tuli haiguse tõttu eemaldada. Selle protseduuri viis paar aastat tagasi läbi Heiki Hanso, kes on Eesti tunnustatumaid arboriste.Heiki on muuhulgas trimminud mitmeid mõisapargi väärtuslikke puid, et pikendada nende eluiga. Iga aasta maikuus õitsevad pargis aga sinililled ja ülased.

 Pargi  ulatuslik arenusplaan on tehtud Kersti Lootuse poolt. Kersti Lootus on Eesti kuulsamaid pargiarhitekte. Täpsem pargiplaan on nähtav kõrvaloleval pildil.

Pidula mõisapark on looduskaitse all vastavalt Eesti looduskaitse seadusele. Hetkel on park looduslik, kuid arendusplaan näeb ette paljude radade restaureerimist, väljanägemise parandamist ning muid parendustöid.

Pidula mõisapargi külastamine on avatud kõigile huvilistele.